Залицятися tähendab 'kurameerima' või 'kosima'. See on romantiline ja veidi vanamoodne sõna, mis annab edasi kellegi tähelepanu ja kiindumuse otsimist.
Laulus öeldakse: "До тебе кожен хоче залицятися" (Kõik tahavad sinuga kurameerida). See sõna kirjeldab peategelase vastupandamatut külgetõmmet, mis paneb kõik teda taga ajama, isegi kui ta on "nagu akaatsia" – ilus, aga torkiv.
„Акація“ („Akaatsia“) on teravmeelne laul inimesest, kes on korraga väga ilus ja väga raske taluda. Laulja nimetab teda „ще та цяця“ („paras iludus või kena preili“) ning annab talle „сто із десяти“ („sada kümnest“), kuid kohe järgneb vastandus: „врєдна і колюча, як акація“ („pahur ja okkaline nagu akaatsia“). Akaatsia võrdlus töötab hästi: selle õied võivad olla ilusad, aga okkad teevad haiget. Naljakas ja veidi salvav on mõte, et kõik tahavad talle külge lüüa, kuigi tema lähedus võib haiget teha.
Edasi muutub laul lahkumineku looks. Kui teda pole, läheb taevas pilviseks, kuid laulja loodab, et tuuled kannavad tema luuletusi mööda tänavaid ja need soojendavad ning ravivad „побиті душі“ („haiget saanud hinged“). Ta tahaks unustada, kuid iga pilk ja samm räägivad tema jaoks ikka armastusest. Teine pool ütleb selgelt „забудь“ („unusta“) ja „стоп“ („stopp“), lubades, et tagasi ei tulda. Laulja tunnistab, et lahkumine on küll parem, kuid hingel on raskem, ning külmast suhtest jäänud pisarad lausa „замерзали до шрамів“ („külmusid armideks“). Chico, Qatoshi ja paashee esituses kõlab see nagu flirtiv, teravate okastega hüvastijätt: ilu tõmbab ligi, aga armastus ei tähenda siin veel väljateenitud õnne.