Mane tähendab 'lakk' ja viitab looma, näiteks hobuse või lõvi, kaelal ja õlgadel kasvavatele pikkadele juustele.
Selles laulus on sõna eriti huvitav, kuna see loob elava ja veidi sürreaalse pildi: laulja kujutab ette, kuidas ta pärast surma "maandub lõvi kõrvale ja ajab sõrmed läbi tema laka". See annab edasi vabaduse, rahu ja imestuse tunde, mis ootab teda teisel pool. See ei ole igapäevane sõna, mis muudab selle meeldejäävaks ja kutsuvaks.
Brad Paisley ja Dolly Partoni laul "When I Get Where I'm Going" on südamlik ja lootusrikas mõtisklus elust pärast surma. Laulja ei kirjelda surma kui kurba lõppu, vaid kui teekonda imelisse paika "teisel pool taevast". See on koht, kus kõik on võimalik: saab lennata nagu lind, paitada lõvi lakka ilma hirmuta või isegi ratsutada vihmapiisa seljas. Need kujundid loovad pildi rahulikust ja maagilisest paradiisist, mis on täis vabadust ja imesid.
Lisaks fantastilistele kujunditele pakub laul ka sügavat emotsionaalset lohutust. See on paik, kus valatakse ainult õnnepisaraid ning kõik maise elu patud, võitlused ja hirmud heidetakse kõrvale. Laulja ootab pikisilmi taaskohtumist lahkunud lähedastega, näiteks oma vanaisaga. Lõppkokkuvõttes on see laul rahustav sõnum neile, kes on jäänud maha: ärge kurvastage, sest mind ootab ees koht, mis on täis armastust, valgust ja Jumala armu.