LEARN LYRICS

Verdriet tähendab „kurbust” või „leinavalu” ning on tugevam ja sügavam sõna kui lihtsalt halb tuju. Laulus räägitakse klouni stille verdriet’ist ehk „vaiksest kurbusest”, mida ta naeratuse ja esinemise taha peitis.

Ben Crameri „De Clown” räägib klounist, kes kannab valget ja punast kostüümi, naeratab ning hüppab ereda kollase valguse all. Laval tundub ta rõõmus, kuid „onder die lach zat een droevig gezicht” [selle naeratuse all oli kurb nägu]. See vastandus teeb loo eriti tugevaks: publik näeb nalja, aga mitte klouni vaikset valu. Ta elab üksi puust vagunis, vananeb seal ning tema kübar jääb väikeseks ja kingad liiga suureks. Natuke kurb, natuke kummaline ja väga inimlik pilt.

Laulu kõige karmim hetk saabub õhtul, kui kloun kukub nagu tavaliselt, publik naerab valjusti, kuid tema jaoks on kõik läbi. „Hij was maar een clown, maar nu is hij dood” [ta oli kõigest kloun, aga nüüd on ta surnud] kõlab meelega lihtsa ja otsekohesena. Ometi ei mäletata teda ainult surma pärast. Meelde jääb „die clown met z'n lach” [see naeratusega kloun], kes andis kõik kuni viimase päevani. Loo mõte ei ole, et kloun peitis mingi täpselt nimetatud saladuse, vaid et tema lavanaer naasis iga kord, kuigi keegi ei tundnud tema vaikset kurbust.