Kroeg tähendab 'kõrts' või 'pubi'. See on Hollandi kultuurile omane sõna, mis viitab hubasele ja sageli traditsioonilisele joogikohale, kus inimesed kogunevad seltskondlikuks ajaveetmiseks.
Laulus algab lugu just "kroegis" Amsterdami linnas, kus vana tark mees jagab oma elutarkust. See sõna loob koheselt pildi autentsest Hollandi keskkonnast ja annab loo algusele õige atmosfääri.
„Leef“ tähendab „Ela“ ja see on väga otsene üleskutse mitte lükata elu homse peale. Lugu algab reedeõhtuse stseeniga ühes Amsterdami kroeg’is, ehk hubases pubis: baaris istub jutustaja kõrval vana tark mees, kes ütleb, et tal on jäänud elada vaid mõni päev. Tema nõuanne on lihtne ja jõuline: „Leef alsof het je laatste dag is“ [Ela nii, nagu oleks see su viimane päev] ning „Leef alsof de morgen niet bestaat“ [Ela nii, nagu homset ei oleks olemas]. Sõna leef on käsu vorm verbist leven, „elama“. „Pak alles wat je kan en ga“ [Võta kõik, mida saad, ja mine] kõlab nagu kutse haarata võimalusest kinni, mitte jääda ootama ideaalset aega.
Mees tunnistab, et töötas end higiseks, teenis palju raha, kuid „nooit echt had geleefd“ [ei olnud kunagi päriselt elanud]. Tema naine lahkus teise mehe pärast ning elus oli naeru kõrval liiga palju nuttu. Seepärast ei kõla tema jutt tühja peona, vaid kahetsusest sündinud hoiatusena: töö ja raha ei asenda läbielatud elu. Korduv refrään „Alsof het nooit echt af is“ [Nagu see ei saaks kunagi päriselt otsa] muudab sõnumi veel suuremaks. André Hazes Jr. laulab selle mõtte nii lihtsalt, et „Leef!“ jääb pähe kummitama nagu sõber, kes tõmbab sind baaritoolilt püsti ja ütleb: mine, ela nüüd.