Törnen tähendab 'okkad' või 'astlad'. See on sõna, mis toob esile terava ja torkiva pildi, mis pole igapäevases keeles just kõige tavalisem.
Laulu pealkiri ise on "Likt Törnen Genom Kött" (Nagu Okkad Läbi Liha), mis annab kohe aimu laulu tumedast ja intensiivsest toonist. Sõna "törnen" kordub laulus mitmel korral, näiteks "Vid sidan av tiden under törnen" (Aja kõrval okaste all), mis loob pildi millestki, mis on sügavalt juurdunud ja võib-olla ka valulik. See sõna on laulu keskmes ja annab edasi selle sügavalt poeetilise ja sünge meeleolu.
...and Oceans on Soome artist ning selles loos liigub ta väga pimedas, peaaegu unenäolises looduses. Aeg on „ur led är tiden bland kvistar, klädd i siden” [okste vahel voolab aeg, siidiga riietatuna], kuid kohe ilmuvad häving, külm ja okkad. Laulja otsib pimedusest „naturens glömda tunga” [looduse unustatud keelt], justkui räägiksid lehed ja varjud talle midagi, mida inimesed enam ei kuule. Korduv mõte „att i evighet stiga ner” [igavesti alla laskuda] viib aina sügavamale, kuni minast saab osa „eviga stämmor” [igavestest häältest]. See on suur ja sünge kujutluspilt, mitte lihtne jutustus.
Teises osas muutub maailm veel külmemaks: hinged on „i tjäle föruriden” [härmasse tardunud] ja neid „i skarseld på själar förevigt tugga” [puhastustules igavesti näritakse]. „I ljuslöst hav, i ändlös skugga” [valguseta meres, lõputus varjus] pole kedagi, kes nende üle võimu omaks. Lõpus kasvavad okkad metsikult ning inimene on kaetud sügise tumedasse kangasse. Pealkiri, „Likt törnen genom kött”, tähendab „nagu okkad läbi liha” ja võtab hästi kokku loo kehalise, külma kujundikeele: loodus pole siin hubane paik, vaid tee varjudesse, vaikusesse ja igavikku.