Джана (Dzhana) on hellitav pöördumine, mis tähendab 'kallis' või 'hing'. See on laulu pealkiri ja kordub refräänis, andes edasi sügava emotsionaalse sideme.
See sõna on pärit idamaistest keeltest ja annab laulule eksootilise ja melanhoolse tooni, viidates kaotatud armastusele ja igatsusele.
Amchi „Джана“ on lahkumineku laul, kus üks inimene vaatab teise silmadesse ja näeb, et armastust pole peaaegu enam alles: „Ma näen su silmis, et armastust pole enam grammigi.“ Kõneleja ei saa aru, kuidas nad kõik käest lasid, ning palub kallimalt vähemalt midagi mälestuseks. Väljend „serotoniinilõksus“ kirjeldab siin väga madalat tuju ja tunnet, et rõõmu ei ole kuskilt võtta. Korduv „džana“ on hell, meeleheitlik pöördumine, mis annab refräänile peaaegu loitsu moodi kõla.
Teine salm teeb olukorra eriti valusaks: kallim on küll kohal, kuid mõtetega kaugel, ja nende ühine tunne on ammu muutunud. Linn sumiseb autode signaalidest, kuid need ei laula enam „meist“. Siis ilmub pilt viimasest ööst: nad veedavad päeva lõpuni koos, teine tantsib aga kellegi teisega. Küsimus „Miks sa ei öelnud, et su hing on ahelais?“ näitab, et tema sisemised probleemid jäid rääkimata. Lootus pöörduda tagasi algusesse kõlab korraga armas ja peaaegu võimatu, eriti kui laul lõpeb mõttega, et ookean võib jäljed minema uhtuda.