Inseparabili tÀhendab 'lahutamatud'. See on vÔimas ja romantiline sÔna, mis kirjeldab kahte inimest, keda miski ei suuda lahutada.
Laulus kordub see sĂ”na refrÀÀnis, rĂ”hutades paari sĂŒgavat sidet: "Inseparabili pentru altii, Inseparabili pentru noi" (Lahutamatud teiste jaoks, Lahutamatud meie jaoks). See annab edasi idee, et nende armastus on nii tugev, et see on nĂ€htav nii neile endile kui ka ĂŒmbritsevatele.
âInseparabiliâ tĂ€hendab âlahutamatudâ ja see on armastuslugu kahest inimesest, kelle kohtumine viib nad tundmatusse. Laulja ĂŒtleb: âO data te-am vazut si m-ai tras spre tine catre necunoscutâ [Ăhel pĂ€eval nĂ€gin sind ja sa tĂ”mbasid mind enda poole, tundmatusse]. Ta teadis kohe, et on langenud armastusse, mida ta varem polnud tundnud. SalapĂ€rane kaaslane muudab tema pĂ€evad teistsuguseks ning aja jooksul muutub nende armastus lausa kaitsekilbiks. Tagasi vaadates kuuluvad kĂ”ik tehtud asjad neile kahele: âInseparabili pentru altii, inseparabili pentru noiâ [Teiste jaoks lahutamatud, meie jaoks lahutamatud]. See on lihtne ja vĂ€ga kindel deklaratsioon.
Laulu kĂ”ige suurem lubadus on natuke pöörane: kĂ”ik ĂŒheöösuhted, mis vĂ”iksid jÀÀda lĂŒhikeseks, antakse nĂŒĂŒd ĂŒhele inimesele kogu eluks. âToate iubirile de-o noapte pe viata ti le dauâ [KĂ”ik ĂŒhe öö armastused annan ma sulle kogu eluks]. KĂ”ik need tunded seotakse ĂŒhe suudlusega. Hiljem möödub aasta, kuid paar on ikka samas vĂ€ikeses kohas, vaadates aknast vĂ€lja ja nĂ€hes silme ees aastatega kogunenud mĂ€lestusi. Akna peegeldused muudavad stseeni veidi nukraks: aeg liigub edasi ja asjad âse pierd usor usorâ [kaovad tasapisi], öiste vaikuste sisse. Just see vastandus teeb loo armsaks: armastus pĂŒsib, kuigi aeg ja mĂ€lestused hakkavad vaikselt kaugemale triivima.